Põgenemise ja paguluse uskumatud seiklused

„Enne kui me kujundame oma arvamust põgenikest, tuleb ennast kõigepealt asetada nende kingadesse ning mõtiskleda natuke selle üle, mida üldse tähendab põgenemine ning mida see endaga kaasa toob.“ Nii alustas enda esseed Kaisa Margus (esseevõistluse „Mina ja Põgenik“ 3. koha võitja Inglise Kolledzhist).

Me ei tohiks unustada seda, kuidas meie tuhanded esivanemad pöördusid 70 aasta eest Rootsi, Kanada, Austraalia ja teiste riikide poole palvega saada varjupaika. Nad vajasid kaitset, sest nende arusaamad ei ühtinud kehtinud rezhiimi seisukohtadega. Paljud neist said varjupaiga ja kaitse siis, kui vajasid seda kõige rohkem. Tänasel päeval ei otsi inimesed varjupaika ainult sõjakoleduste või poliitiliste veendumuste pärast. Väga paljud inimesed maailma erinevaist paigust on sunnitud lahkuma oma kodumaalt, sest nende koduriik ei suuda neid kaitsta. Lahkumine pole kunagi kerge otsus – sellega on seotud nii luhtunud lootused kui ka hirm ebamäärase tuleviku ees.

Vastavalt Pagulasseisundi konventsioonile on pagulased need, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast viibivad väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibivad kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda. Meil kõigil on õigus elule ja inimõigustele ning seda ei saa kelleltki võtta sõltumata ajast. Kätte on jõudnud meie võimalus abivajajaid aidata!

Kui Eesti on varjupaigataotlejale andnud rahvusvahelise kaitse, siis on meie kohustuseks ka neid edasi aidata. Uue elu alustamine uuel kodumaal ei ole lihtne, kuna kõik on uus - keel, kultuurikeskkond ja tihti puuduvad sõbrad-tuttavad, kelle abile loota. Nende elu uuel kodumaal oleks lihtsam, kui Eesti ühiskond (alustades kasvõi naabritest ja koolikaaslastest) oleks vastutulelikum, mõistvam ja sõbralikum. Kui me kõik püüaksime mõista neid inimesi, kes pikkade vintsutuste tulemasena siia on jõudnud, saaksid nad tunda end meie ühiskonna täisõiguslike liikmetena. Läbi ajaloo on kultuurid üksteist rikastanud ning abivajajast võivad saada abiandjad – meenutagem siinkohal kuulsaid pagulasi nagu Albert Einstein, Madeleine Albright, Ilon Wikland või Toomas Hendrik Ilves. Andkem Eestisse jõudnutele võimalus end tõestada – nende võimalus võib olla meie võimalus!

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatiooni (IOM) Tallinna esinduse projekti „Avalikkuse teadlikkuse ja sallivuse tõstmine Eestis: Põgenikud, pagulased ja immigrandid“ (PAREM) raames tõstame Eesti inimeste teadlikkust ja sallivust põgenikest, varjupaigataotlejatest ja pagulastest. Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.